Varasemate ülesannete täitmisel saadud teadmiste põhjal hinnatakse selle tehnoloogia ülekantavust muudele jäätmetele. Eelkõige valiti eksperimentaalseteks bioleostamise katseteks elektroonikaromude mehaanilisel töötlemisel aspiratsioonisüsteemist kogutud tolm, sest see tolm on jääk, mille Cu ja teiste metallide sisaldus on kõrge, kuid mille töötlemisvõimalused on granulomeetriliste ja muude omaduste tõttu piiratud.

Väljavaltud testid on täpsemalt järgmised:

• kaheastmeline bioleostamine (anaeroobne ja aeroobne etapp), mida rakendatakse trükkplaatide mehaanilisel töötlemisel kogutud tolmule;
• elektroonikaromude mehaanilisel töötlemisel saadud kõrgema Cu-sisaldusega tolmu aeroobse töötluse etapi hindamine.

Tehti põhjalik kirjanduse ülevaade metallurgiliste protsesside kohta bioleostamisel saadud metalle sisaldavas happelises lahuses (pregnant leach solution, PLS) olevate strateegiliste metallide eraldamiseks. Mitmete meetodite hulgast valiti testimiseks välja kõige asjakohasemad: elektrolüüs, sadestamine ja tsementeerimine.

• Tsementeerimine on sadestamise tüüp, mille käigus ioonid taandatakse oksüdatsiooniastmeni „null“ tahke metallilise kandja piirpinnal.
• Sadestamine: metallide eraldi sadestamiseks kavandati järjestikune protseduur. Saadud sade filtritakse, pestakse ja kaltsineeritakse. Järgnevalt hinnatakse saadud tahket ainet.
• Elektrolüüs: elektrivool juhitakse inertselt anoodilt (oksüdatsioon) läbi lahustunud metalliioone sisaldava leostamislahuse, nii et metall saadakse kätte, kui see sadestatakse galvaniseerimise käigus katoodile (redutseerimine).

Joon Katsetes kasutatud elektrolüüsiseadmed.